Charter lii tutkâmhaahâ, mon lii ruttâdâm EU Horisont 2020 -ohjelm. Tot lii šoddâm, ko láá halijdâm iberdiđ pyerebeht prosesijd, moi tet arktisii kuávlui šoŋŋâdâh já eennâmkevttim nubástuveh jotelávt.

Haavâ nommâ lii uánidum eŋgâlâskielâg noomâst: Drivers and Feedbacks of Changes in Arctic Terrestrial Biodiversity (Arktisii eennâmluándu biodiversiteet nubástusâi tovâtteijeeh já mäccee proseseh). Haahâ lii álgám čohčuv 2020 já pištá nelji ive. Tast láá fáárust 21 tutkâmlájádâssâd oovce staatâst (tievâslâš listo lii tääbbin). Charter-haavâ koordinist Laapi ollâškoovlâ Arktisâš kuávdáš ja ton hovdâ lii tutkâmprofessor Bruce Forbes.

Charter-haavâ kuávdáš tutkâmčuosâttâsah láá nubástusah, moh láá joođoost Tave-Europast já Taveviestâr-Ruošâst. Šoŋŋâduv já eennâmkevttim nubástusah vaigutteh ovdâmerkkân luándu maaŋgâpiälálâšvuotân, muotâtilijd, merâjieŋân sehe sudâhánnáás tuálun já polsáid. Toi nubástusah vaigutteh pelestis oppeet Arktis šoŋŋâdâhhân.

Šoŋŋâduv, eennâmkevttim já luándu maaŋgâpiälálâšvuođâ nubástusah láá merkkuumist eromâšávt tagarij ulmui argâelimist, kiäh pargeh luándust, tegu puásuiulmuuh. Ovdâmerkkân tälviv 2013‒2014 lâi Jamal-njaargâst, maailm vijđosávt tehelii puásuituálukuávlust Siberiast, viijđes kuávluin čyehi. Ton tet nenetseh, kiäh oroh Jamal tundraast, monâttii ain-uv 61 000 poccud ađai áárvu mield viiđâd uási poccuin. Uási perruin monâttii puoh poccuid. Sij meridii kuálástškyettiđ vâi piergejeh tundraast ton räi ko puásui-iäluh láá šohânâm nuuvt, et eletteh vuod ulmuid. Suomâst tälviv 2019‒2020 monâttii áárvu mield 15 000 poccud vaigâdis kuáttumtilij tet. Ton täälvi ääigi puásuiulmui pargoh lasanii melgâdávt já maaŋgah restâluvvii še.

Puásuiulmuid já puásuituálukulttuuráid poccust lii merettes stuorrâ árvu. Siämmást puásui lii arktisijn ekosysteemijn kuávdáššlaajâ: tot vaaigut ennuv ubâ elleesiärváduv toimâmân. Puásui kuáttumenâmij stivrejum kevttimáin lii máhđulâš vaiguttiđ joba sudâhánnáás tuálukuávlui siäilumân. Ton tet ko kuáttum vaaigut šadolâšvuotân, tot puáhtá vaiguttiđ ubâ páihálii šoŋŋâdâhhân.

Charter-haavâ ulmen lii ovdediđ tom, et arktisijn siärváduvâin láá pyerebeh vuáhádumääpih ko šoŋŋâdâh nubástuvá já luándu maaŋgâpiälálâšvuotâ kiäppán. Tan oovdân pargeh ovdâmerkkân nuuvt, et ovdâstitteh huámmášuumijd, analyysijd já myensteristmijd. Haavâst ovdâstitteh meid uánihis, pelikuhes já kuhes äigiperspektiivij tutkâmpuátusijd nuuvt, et uáinih kuhes äigiperspektiiv nubástusâid. Nubástusâid tárkkojeh eivi holoseenpaje (majemuuh 11 000 ihheed) aalgâ rääjist, mut tärhimus tutkâmušâid taheh majemui 40 ive äigipaajeest.

Charter-haahâ pyevtit oovtâst páihálijgijn ulmuigijn tiäđu já hutká máhđulijd muulsâiävtuid puáttee aaigij várás. Ulmen lii väldiđ vuotân tärhibeht ko ovdâl páihálii iäláttâsâi, nuuvtko puásuituálu, vaikuttâsâid šoŋŋâdâhmyensteristmist. Tagarijgijn vuovijgijn Charter-haahâ viggá rähtiđ ive 2050 räi skenarioid, moin páihálávt teheliih iäláttâsah láá fáárust. Ulmen lii, et miärádâstahheeh váldáččii vuotân meiddei páihálij siärváduvâi já iäláttâshárjutteijei aktiivlii rooli talle ko lii tárbu vuáháduđ nubástussáid já coggâđ taid.

Charter-haavâst láá čiččâm “pargopakettid”, moin maaŋgâi staatâi já maaŋgâi tieđâsuorgij totkeeh totkeh oovtâst. Haavâ pargoid tuárju meiddei rävvejeijee äššitobdeejuávkku, moos kuleh puásuituálu, haldâttâhsuorgij já tieđâviestâdem áámmátulmuuh.

Jos táátuh lasetiäđuid suomâkielân, vääldi ohtâvuođâ: sirpa.rasmus@ulapland.fi